Talvevõlumaa

 Nüüd on mitu head ööd lund muudkui juurde sadanud. Muidu täitsa harjunud juba, et maa on pidevalt ilus valge. Aga see kogus mis eile maha tuli!!! 

 Ja noh, siis sadas täna öösel mitukümmend sentimeetrit veel juurde. Täna hommikune vaade, mis aknast paistis pani lausa ahhetama.

 Ja no ma alles teist päeva haige, aga oma autot tuvastasin maja ees ainult asukoha järgi. No ja tegelikult oli see ka ainuke kel nii suur lumemüts peas.

 Triibu reaalselt keeldus täna õue minemast. Sai aru et hanged on üle pea. Eile veel läks, aga siis totsatas ka lauapeale maha ja kuskile jalutama ei kippunud. Täna nautisime mõlemad toast seda talvevõlumaad.

Esimene advent

 Esimese advendi hommik oli mõnusalt talvine - külm ja lumine. 

 Päkapikud olid öösel vaeva näinud ja hommikul oli rõõmu kui palju. 

Pealelõunat käisime kesklinnas advendituld toomas. Ilm oli just parasjagu mõnus -3 kraadi, kannatas jalutada küll. Sel aastal päris puud iseseisvus väljakule ei tulnud, olid hoopis ägedad valgusinstallatsiooniga  isetehtud kuused. 

 Mul juba mitu päeva isutas keeksi järele. Pühapäevaks see realiseerus apelsini keeksiks. Kõik sõid, ka need "apelsini keeksi ma küll ei söö"-d.

Advendituli on käes!

Nädalavahetusel käisime kelgutamas ja imeliselt lumist metsa nautimas. Tahtsin mõne männioksa kaasa võtta, aga no nii kõrgel! Järgmine kord peaks madalamate puudega metsa valima ;)

Kui hommik algas rahulikult, siis päeva lõpuks läks ikka asi lappama. Peale vanaema külaskäiku sai kõike kahega korrutada. 

Esimene lumi

 18.november hommikul hakkas vaikselt lund sadama. Sadas kohe peaaegu kaks ööpäeva jutti ja päris korralikult. Siiamaani maas. 

 Tänan õnne, et mul oli talvevarustus varakult üle vaadatud ja ära soetatud. Kõik läks kohe käiku ka. Sest kui juba lumi maas siis tuleb sellest rõõmu tunda. 

Nüüd ma ootan kui see esimene lumi ära sulab, siis saab ükskord oma roosid ka ära mullata ja talveks ette valmistada. Pole veel sulanud, hoopis juurde tuleb. 

Lumine Kadripäev on ka ära peetud. Mirtel jõudis koos klassiõega Katri jooksma. Veidi arad olid aga said kahekesi hakkama ja olid väga tublid. 

 

Mardisanti jooksmas

 Mirtel on ammu tahtnud marti jooksmas käia, aga ma pole lubanud. Sest iga kord kui mardile minek, selgub et ettevalmistus on puudulik. Vot ettevalmistus tuleks kõigepealt ära teha, laulud ja kava selgeks ja siis, palun väga! Seekord võttis vanem naabripoiss ta kampa ja oli vedajaks. Mirtel sai oma esimese päris mardijooksmise kogemuse nüüd kätte. Suur kommisaak oli ainult boonuseks. 

Juhtus nii, et naabrimees saatis Terevisiooni meie laste mardiseltskonnast pildi. Ma ise ise ei oleks näinudki, aga sõbranna õnneks nägi :)

 

Sügis 2022

 Mul on igal aastal natuke kurb, kui suvi läbi hakkab saama. Looduses hakkavad tooni andma pikad kõrred ja roheline värv omandab tuhmima varjundi. 

 Ja siis tuleb oktoober! Ja ma mõtlen jälle, et jeerum kui hea et meil selline imeline ja värviline aastaaega nagu sügis on :) 

Tegime lastega õunapomme ja siis katsetasime netist ette jäänud õunviilude katmist lehttaignaga, mis osutus täielikuks hitiks meie peres!

18 täis

See tuli nüüd küll nagu veidi ootamatult, et mu esiklaps on juba 18.

Palju õnne kullake!

Kuigi ta pikalt selle üle kaalus (nagu kaalud ikka), pidas ta kõigepealt kodus sõpradega sünnipäeva. 

Järgmine päeva tähistasime kogu pere, vanaemadega ja venna perega.

Söömas käisime seekord Aleksandris ja maiustasime kodus.

Vennapoeg sai nädal aega varem 18