Teisipäev, 11. jaanuar 2022

Jaanuari pakane ja lumi



 Nädalavahetus sadas maha tohutu kogus lund ja mis eriti äge, kogu see valge ilu pakkis!!!

Või siis  nagu Lõuna-Eestis öeldakse- hakkas kokku :)

Kerkisid lumememmed ja onnid ja kindlused ja mis iganes fantaasia kellegil teha lasi.

Pühapäeva õhtuks oli iga endast lugupidava maja juures vähemalt üks memm püsti.

 Meie maja hoovis olid tublimad isad juba hommikuks suure kelgumäe kokku lükanud. Ja ega seda ilu saanud ometi aknast kaeda.

 Olin enda arust ka hirmus tubli, et kella 11-neks olin enda ukse ja auto eest lume ära lükanud. Et siis 10 min hiljem näha kuidas naabrimees oli väikese saha laenutanud ja kogu maja esise puhtaks lükkas! 😂

 Poleks vist pidanud kohe nii tubli olema, aga vahest on lumelükkamine lust.

 Noh naabrimees sai sahaga mitu korda veel sõita, sest lund muudkui sadas ja sadas...


Mirtel käis lausa kaks päeva järjest munakal. Talverõõmud on küll tema jaoks.







Mattiase lumememm


Käisin täna oma rapuntseliga juuksuris. Mirtel arvas lõpuks ise ka et võiks oma patsi naaatukene lühemaks lõigata. Nüüd mahuvad juuksed jälle mütsi alla ära:)








Pühapäev, 2. jaanuar 2022

Uue aasta algus



 Jee, lõpuks sai minu karantiin läbi ja ma võin ilma süümepiinadeta kõrvaltänavast kaugemale jalutada!










Laupäev, 1. jaanuar 2022

Vana aasta ärasaatmine




 Sel aastal oli 31-se õhtul üpris raske aastavahetuseni ärkvel püsida. Kell 23.00 oli küll tunne et uni murrab maha. Aga ei murdnud. Pidasime kõik vapralt vastu.
Mingil hetkel päeval otsustas Mirtel, et on kass ja käitus edaspidi vastavalt sellele. Väga häälekas kass oli. Aastavahetuseks oli meil õnneks jälle 2 kassi ja 3 last. Täitsa tasakaalus :)








Head uut aastat!

Laupäev, 25. detsember 2021

Lumised jõulud



 Sel aastal olid küll imeliselt lumised jõulud, sest lumi tuli advendialguses kohe maha ja nii ta ka jäi. Ennem jõule sadas veel laia valget lund juurde ja õues oli imeline talveilm. 

 Koroona tõttu olime paraku sel aastal ainult oma perega koos. Ei saanud vanaema juurde minna ega nemad meile tulla. Ainult ukse taga käisid ja lapsed said siis aknast neile lehvitada.


















Neljapäev, 23. detsember 2021

Positiivselt jõuludele vastu.

 Sel aastal tulevad jõulud teistmoodi. Just nüüd kui mõtled et lapsed suured ja haigused enamus läbi põdenud, leiab ikka mingi viirus tee.

Ja kohe eriti kuri viirus, mis aheldab meid 10 päevaks eraldatusse.

Kõigepealt Mirtel ja siis mina.

Aga hakkan vaikselt nägema juba selle asja helgemat poolt .

Kuhugi ma minna ei saa, keegi minu tehtud söögist praegu vaimustuses pole, kedagi võõrustama ei pea, koristama nagu kah siis väga ei pea...

Täiesti omaette olemise aeg! Tuleb siis teistmoodi enda jaoks need jõulud eriliseks teha.

Poisi saatsin nimekirjaga raamatukokku, kuller tõi nimekirja järgi asjad ukse taha (loe vanaema).

Nimekiri vaatamata filmidest on pikk :)

Äkki õnnestub isegi mõni käsitöö projekt lõpuni viia!?

Igastahes otsustasin kohe kohe kõike head-paremat nautima hakata, ennem kui maitsemeel ära kaob.

Kahju ainult et see enesetunne nii sant on. Peavalu ja nohu kombo.















Teisipäev, 7. detsember 2021

Pakane

 Teine advent saabus korraliku käreda pakasega.

Nüüd on seda lund ja külma juba nii palju et harju või ära. Selline -5 tundub lausa soe.

Vahest ma ikka imestan, kui palju jõuab teha ühe päevaga. Just vaba päevaga. 

Kui ma hommikul lastele ette lugesin, mis kõik täna plaanis on, siis isegi Mirtel vaatas mind kahtlevalt.

Aga vot õhtuks oli kõik plaan ellu viidud :)

Põhiline eesmärk oli kuusk tuppa tuua ja piparkooke teha. Selline klassikaline 2 advent. Ja kaneelilõõtsa muidugi ka. Ilma selleta nagu polekski õige advendiaeg ju :)

Uisutama tahtsime ka minna. Väljas oli -12, mõtlesime et kes see ikka sellise külmaga uisutab, aga liuväljal oli meeletu järjekord. Loobusime kohe sellest mõttest ja läksime hoopis munamäele kelgutama.
















Päeval ostsime mõned kuulid kuusele juurde. See aasta tundub et vanaroosa on just see värv mis silma jääb ja käsi üles leiab. Mooses tegi tühjaks jäänud ehtekasti kohe endale pesa. Nii kaua keerutas enda kastis, kuini servad järgi andsid ja ta sisse mahtus.



Laupäeval käisime Mirteliga maal talvemõnusid nautimas ja poistel järel. Nii mõnus on maale minna, kui tuba soojaks köetud:) Et ikka nii kiiresti praegu pimedaks läheb! Selleks et kitsejälgi aeda vaatama minna, tuli meil laternamatk ette võtta 😄




Uisutama jõudsime hoopis esmaspäeval, kui külma oli kuskil -16C või rohkemgi. Tundus veidi hirmutav, aga Mirtel käis nii hirmsasti peale, et läksime. Rahvast oli tõesti vähe aga kauem kui 1h väljas olla poleks suutnud, sest niii külm oli!!! Mirtelil olid lõpuks juuksed lausa härmas. Hea et ma talle külmakaitsekreemi enne rohkelt näkku määrisin.