Jälle Kaareperre!

 Nagu meil viimastel aastatel kombeks saanud, siis võtsime ka sel suvel ette sõidu Kaarepere poole.

Muidugi võtsime plaani kohe sellise kahepäevase sõidu, mille käigus muud põnevat teepeale jäävat külastada. Selles suhtes on meie perele täitsa tavapärane, et kui vaatame et sõidule kulub 1,5 tundi, siis meil läheb ikka 2 h või rohkemgi. Sellega ollakse harjunud 😉

Seekord jäi kõigepealt ette Põltsamaa roosiaed. Mitte kõik ei olnud sellest vaimustuses aga kaasa nad tulid. Kuigi ülikuuma suve tõttu olid enamus roosid juba õitsenud, oli siiski õiteilu päris piisavalt. Isegi koduleht andis teada, et liiga kuuma suve tõttu õitsesid roosid varakult ära, aga samas on õitsejaid. Aed ise on väga kaunis ja hooldatud ja väga tahaks näha seda aeda siis, kui enamus roosid õites.

Peale roosiaeda oli järgmine kindel siht hot-dogi saamiseks. Mis tähendas muidugi bensujaama külastust, kuid oli seda igati väärt. Sest ma tõesti ei mäleta millal ma niii häid kananagitsaid sõin kui Olerexis. Mirtel pidas neid liiga pipraseks aga minu jaoks olid ideaalsed!

No ja nii see aeg kulus. 

Kuna sel aastal tähistasid Pille ja Marek oma 20-dat pulma-aastapäeva, siis oli üritus veidi pidulikum ja rahvast ka rohkem. Kõigile suureks rõõmuks olid plaani võetud mõned mängud, sellised kergemat sorti. Mitte nagu eelmine aasta, kus oli vaja oad purgis üle lugeda. Pidime hoopis ära arvama filmisarjade nimed tunnusmuusika järgi. Sellega on nii, et kõik kuulavad ja saavad aru, et jube tuttav heli, aga nime koju ei aja.

 Ja kuna seal peres on korvpall ausees, siis ilma pallimänguta lihtsalt ei saanud. Kokkuvõttes oli äärmiselt meeleolukas suveõhtu. 

Enda jaoks salvestasin kõik roosid mida mul veel puudu on :)

      Järgmine päev käisime Saadjärvel ujumas. Vesi oli hästi selge ja nägid kuidas kalad sulpsu lõid aga ootamatult külm! Mirtel oli vähemalt 3 tundi vees. Välja saime ainult friikartuleid sööma meelitades ja siis kui ära minnes jäätist sööma kutsusime. 

Elu nagu kuurordis.

 See suvi on olnud erakordselt kuum. Sellist kuuma suve mäletan ainult lapsepõlvest, kus suved olid kõik soojad ja rohi rohelisem. Rohi hetkel roheline enam küll pole. Pigem selline sahara kõrbe värvi. Niitmise mure on küll sujuvalt üle läinud. 

29C sooja on täiesti tavapärane ja seda lausa nädalate kaupa. Selgeks on asjaolu et keset päeva niisama väljas päiksekäes lonkida ei ole mõtet. Kõige parem tunne on kuskil veekogu ääres kust kohe jahutust saada (kui saab) või siis püsida viludas.

Vihma on sadanud ainult mõnes üksikus kohas. Meil üks päev sadas ja maja ette tekkis lomp! Lapsed nii ootasid et saaks suvel vihma käes õues olla. Pikalt ootasid ja siis pidid peaaegu kaklema selle ühe lombi pärast minema! Sest kõik tahtsid ju ometi lombis hüpata ja jumal teab millal jälle saab. 

Kui Pärnu rannast isu täis sai, otsustasime hoopis Matsiranda minna. Kolleeg soovitas, et seal on puhtam vesi ja huvitavam loodus. Täitsa õigust rääkis 😊 Aga ikkagi suutsime me kõigepealt "valesse" randa minna. Rand ise oli ilus, kena vaade ja puha aga vesi!!! Täiesti sogane. Ja kuna meil siin peres mõned printsessid kes ikkagi puhast vett ihkavad, tundus et asi pole ikka päris õige. Ja siis me avastasime, et seal käänaku taga on veel üks rand!

No ikka mitu randa kohe. Ning sealt me selle selge veega paradiisi leidsime 😅

Tagasi sõites tegime Tõstamaal jätsipeatuse. Oi kuidas mulle selline suvi meeldib!

Selle liivakarva kõrbe asemel peaks tegelikult roheline muru olema. Aga sel aastal on teisiti.

Lindil

 Suvised kontserdid on lahedad. Muidugi on hea kui satub olema ka hea esineja, aga eriti meeldib mulle, kui kontsert on mõnes ägedas kohas. Ja Lindi seda just ongi. Muidu läbi sõites jääb osa ilu varjatuks aga kui õnnestub sisse põigata hoovikontserdile siis on vaade lummav. Sest enamike õuest avaneb vaade merele. Ja muidugi pääs merele. Ma pole kindel kas ma ise nii mere ääres elada suudaks. Noh kohe nii et meri maja taga ja mõnel tormisemal päeval loksuvad lained akna all :)  Aga ilus on vaadata küll. Seekord käisime kontserdil Jantsonite talus. Matvere, Sööt ja Saatpalu laulsid muhedaid laule ja pajatasid sinna vahele lugusid. Ilm oli nagu ikka troopika. Aga ilus oli olla :)

Mirtel leidis rahva seast teise Mirteli ja siis oli kogu õhtu tegevuses. 

Tagasiteel koju kastsime jalad Valgerannas sooja merevette ja võtsime loojuvast päikesest viimast.

 

Kuum suvealgus

 Kuigi kalendri järgi algas suvi täna, siis korralik suvekuumus on juba mõnda aega kohal.

Nüüd on käes see hetk, mida sai sügis-kevad-talv läbi oodatud. Suvekuumus lajatab ikka mõnuga. Magada on raske, sest liiga kuum on. Linna minna ei taha, sest liiga kuum on. Üldse mida vähem liigutad seda parem, sest muidu higi voolab. Aga veel ei ole küllalt sellest!!!

Ja tänase kuuma ilmaga tundus ainuõige valik mere äärde minna. Seekord Valgeranda. Naabripoiss oli samuti rannas ja siis juba tegevust jagus.

Kuna ülehomme on jaanipäev, siis hoiame pingsalt silma peal ka ilmateatel. Sellist pilti näeb juunikuus ikka suhteliselt harva 😀