esmaspäev, 24. veebruar 2020

Eesti sünnipäev 2020



 24. veebruari hommikul säras päike kõrgelt ja tõotas ilusat ilma paraadiks.
Külmkapis ootas kilu võileivale minekut ja lapsed lunisid toorjuustukooki.
Oli mõnus pidupäevahommik!
Koogi tegin ja mustikatega ei hoidnud ennast tagasi, kuigi võib olla pidanuks ;)
Toorjuustuga ei ole siin koogil küll mingit pistmist, kuigi esiti võib nii tunduda.
Tegelikult on see järjekordne variant valge shokolaadi-kohupiima tordist Ragne Värgi blogist. Mitmeid kordi läbi proovitud ja meie pere lemmik.





Pesamuna jäi eelmisel õhtul haigeks ja tema sellest päevast suurt rõõmu ei tundnud.



Lapsed tegid oma paraadi eelmine päev koos isamaaliste lauludega ära ja tõmbasid oma toa juurde lipu ülesse. Kahju et sellest mingit videot ei ole, sest Mattias pingutas ikka kõvasti.






laupäev, 15. veebruar 2020

Kahekesi Laulasmaal ja sõbrapäevalillede valimine

 Et oma talvepuhkusse väheke vaheldust tuua, tuli mõte SPA-d külastada ja kuna Pärnu omadele juba mitu ringi peale tehtud, vaatasime kaugemale.
Laulasmaa tundus just paraja autosõidu kaugusel. Ei pea ise isegi merd ületama ega midagi.
Seekord täitsa kahekesi. Aeg iseendale.
Päike näitas ennast lausa kaks päeva järjest! Hestia SPA on kohe mere ääres. Rannaliivale viib lühike laudtee. Rand ise hästi chill koht, ei midagi üleliigset. Taamal ujusid luiged. Rannariba suht kitsas aga mõnus jalutamiseks. 
Enne kui päike mere taha vajus, paistis ta veel eriti eredalt. Valgus oli selline soe. Naersime veel pilte vaadates, et kui jopet seljas poleks, arvaks et soe suveõhtu ;)







Peakoka tervitus - suitsuvutiamps


 Järgmine päev oli valentinipäev ja selle asemel et kodupoole sõitma hakata, sõitsime hoopis edasi.
Esimeseks peatuspaigaks oli  Jägala juga. Kindlasti on huvitav vaatepilt kui juga on jäätunud. Aga ka praegu oli seal ilus vetemäng valju veekohina ja mühinaga. Ja jummal tänatud et lapsi kaasas polnud! Seal oli igalpool nii ebaturvaline, piirdeid peaaegu polnudki. Ma poleks siis vist ringi üldse vaadata saanud, ainult lastel silma peal hoida. Või on mu üliarenenud selline `lapsevanemapilk` mis näebki kohe esmalt sellised asju?!








 Tagasiteel tegime väikese peatuse Türisalu pangal, mis peaks olema kõige paremini ligipääsetav pankrannik. On liigagi hästi ligipääsetav, õnneks sinna palk ette pandud et kohe otse vette sõitmise isu veidigi takistada.



  Ja siis sõitsime Hortesesse! Seal ma tundsin ennast tõsiselt nagu oleks kommipoodi sattunud. Õnneks ma teadsin suht hästi mida ma tahan ja valik läks sellevõrra kiiremini. Sõbrapäevalilleks valisin sulgvõhiku, mis peaks igatepidi hea ja kasulik taim kodule olema. Silmailuks veel mõned priimulad juurde. Ja ainult mõned asjad veel...



         Kodus ootas meid suur tordisöömine ees. Lapsed olid koos vanaemaga teinud küpsistordi ja meie haarasime ka teepealt tordi kaasa. 





Ja mis on veel mõnusamat talvepuhkuse ajal teha kui kududa ja seebikaid vaadata :)