pühapäev, 11. juuli 2021

Elu nagu kuurordis.



 See suvi on olnud erakordselt kuum. Sellist kuuma suve mäletan ainult lapsepõlvest, kus suved olid kõik soojad ja rohi rohelisem. Rohi hetkel roheline enam küll pole. Pigem selline sahara kõrbe värvi. Niitmise mure on küll sujuvalt üle läinud. 

29C sooja on täiesti tavapärane ja seda lausa nädalate kaupa. Selgeks on asjaolu et keset päeva niisama väljas päiksekäes lonkida ei ole mõtet. Kõige parem tunne on kuskil veekogu ääres kust kohe jahutust saada (kui saab) või siis püsida viludas.

Vihma on sadanud ainult mõnes üksikus kohas. Meil üks päev sadas ja maja ette tekkis lomp! Lapsed nii ootasid et saaks suvel vihma käes õues olla. Pikalt ootasid ja siis pidid peaaegu kaklema selle ühe lombi pärast minema! Sest kõik tahtsid ju ometi lombis hüpata ja jumal teab millal jälle saab. 

Kui Pärnu rannast isu täis sai, otsustasime hoopis Matsiranda minna. Kolleeg soovitas, et seal on puhtam vesi ja huvitavam loodus. Täitsa õigust rääkis 😊 Aga ikkagi suutsime me kõigepealt "valesse" randa minna. Rand ise oli ilus, kena vaade ja puha aga vesi!!! Täiesti sogane. Ja kuna meil siin peres mõned printsessid kes ikkagi puhast vett ihkavad, tundus et asi pole ikka päris õige. Ja siis me avastasime, et seal käänaku taga on veel üks rand!

No ikka mitu randa kohe. Ning sealt me selle selge veega paradiisi leidsime 😅

Tagasi sõites tegime Tõstamaal jätsipeatuse. Oi kuidas mulle selline suvi meeldib!









Selle liivakarva kõrbe asemel peaks tegelikult roheline muru olema. Aga sel aastal on teisiti.







Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar