kolmapäev, 30. november 2016

Mütsist ja nimesiltidest.

 See müts sõidab peagi Tartu poole. On seda sõitu juba tegelikult häbiväärselt kaua oodanud. Sai suure suuga lubatud sõbrannale müts, aga siis selgus et on vaja vahepeal harutada ja... asi jäigi mõneks ajaks seisma. Et kuidas nüüd täpselt edasi või tuleb hoopis veel veidi harutada. Aga valmis ta sai. Selline sloughi tüüpi ehk tagantpoolt pikem ja lotakam. Lõng meriinovillase segu ja pehmuseks juurde kodustest varudest mohäärisegu.





  Ühtäkki avastasin et pesamuna on vahepeal otsustanud pikemaks sirguda ja mõned lasteaiariided napiks jäänud. Oma osa mängib vist ka see, et neid lasteaias käimise riided saavad kogu aeg vatti ja mulle tundub et enamuse ajast on nad kas pesus või kuivavad. Neid läheb esimesel aastal ikka palju. Ja ennem kui nr. suuremad riided lasteaias kasutusse lähevad, tuleb ära teha veel üks töö. Sildistamine. Olen sellega juba nii harjunud, et kirjutasin ka 5. klassi poisile automaatselt nimed riiete sisse. Noh ega halba ka ei tee.
  Sel aastal olen enda jaoks avastanud triigitavad ja kleebitavad nimesildid. Neid saab ise kujundada ja need on nii vahvad! Kuigi ma tellisin neid mitmes mõõdus, kasutan enim just kõige väiksemaid.


pühapäev, 27. november 2016

Kindad













  Kindad läksid seltsiks eelmises postituses oleva mütsi juurde. Seekord suutsin lõnga maksimaalselt ära kasutada. Kolmest tokist lõngast sain mütsi ja kindad, ning alles jäi vaid jupike lõnga. Seekord läks hästi :)

 Kuigi meil on peres kombeks saanud 1 advendi puhul minna linna kuuse juurde pühitsetud advendituld tooma, siis täna tundsin end kohe eriti laisana. Ilm ka eriti ei soosinud. Kui ikkagi moe pärast küsisin lastelt, et kas kuuse juurde ka täna läheme, tuli ootamatult üksmeelne ´Jaa!´ Läksimegi.
 Rahvast oli seekord eriti palju ja viimasel hetkel saabununa polnud lootustki midagi näha. Küll aga leidis tulevärki armastav vanem poiss üles koha, kus oli oodata tulemöllu ja juhatas meile ka koha esiritta kätte. See oli tõesti vägev, aga ehmatusega avastasime, et pesamuna kardab pauku. Ei teagi kohe mis selle aastavahetusega siis saab!
 Tule tõime ära ja emotsioonid olid ülevad.






Ilusat esimest adventi!



esmaspäev, 21. november 2016

Kingitus

     

   Novembris olen mütsilainel. Sõbrannale sünnipäevaks sinine.  Lõngaks Lana Gatto nuovo irlandia 100% meriino. Kaunistuseks veidi pärleid.






kolmapäev, 9. november 2016

Enne lund.

Ennem suuremat lumesadu jõudsime me ära käia maakodus. Vaadata seal mida kõike on hiired juba teha jõudnud, ning kui kaugele on jõudnud remondimees. Ja tundus et mõlemad on päris tegusad olnud! Nüüd on meil aknad ees ka seal, kus neid varem kunagi polnud;)





    Kiikuda meeldib meie peres nii suurtele kui väikestele



 
    Meie kiisu sai ka maale sügist nautima.

  Korra jõudsime kuldset sügist otsima minna munamäele. Kuid sellist kuldkollast sügist, nagu nägime aasta tagasi, me sealt eest ei leidnud. Tänavusega võrreldes  olid eelmine aasta sügisesed puud ikka väga kollased.







    Aasta tagasi samas pargis. Vaatan et aasta tagasi seisis Mirtel rahulikul ühes kohas ja kui kerge oli teda pildistada, võrreldes sellega, kui püsimatu on ta praegu!


2015 a....
ja 2016 a. samas kohas