teisipäev, 30. august 2016

Mattias 8




                      Palju õnne Mattias!

  Mattias ootas oma sünnipäeva kaua. See on tema jaoks tõeline aasta tippsündmus. Oh neid plaane ja kavasid ja nimekirju, mis ennem pidu valmis koostati! Sünnipäevakingi soovid jõudsid muutuda pea igal nädalal. Ei suutnud vahepeal enam järgepidada. Ühes oli ta aga järjekindel - peab olema lego!


  Pidu toimus Musoonikus ja paluti Starwarsi teemalist torti. Eks emme pidi siis midagi välja mõtlema. Ahjaa, põhi pidi ole küpsisetort. No see läks lihtsalt sel aastal.




                      Musoonikus on nii lahedad mängud, et mängisid nii suured kui väikesed :)

kolmapäev, 24. august 2016

Maal

Sel aastal ümbritseb meie maamaja ühelt poolt maisipõld, teiselt poolt odrapõld. Õnneks on maisipõlluga tee vahel. See võib ikka päris hirmutav olla, kui ümber maja kasvab kõrge mais. Iial ei tea kes seal sees on, või kes sealt nüüd parasjagu välja tuleb. Aga seda muidugi ainult minuarust.
  Oleme seda maisi kasvamist huviga jälginud ja kasvab ikka mühinaga ülipikaks küll. Ma ei tea küll miks mulle meenub maisipõlluga kunagine õudukas ´Maisilapsed´ ;)

    Venna sõidutab õde magama. Täitsa vabatahtlikult;)

Teiselpool maja on oder. Ootame juba põhupalle;)

    Juba saan ise jalanõud jalga ja mitte keegi mind aidata ei tohi.

    Teolt tabatud! Emme käekott on kõige põnevam.

teisipäev, 23. august 2016

Edeneb

 Mul on üks mõnus koht kuhu varjuda, kui linnakärast on tüdimus peal, kus ma võin teha suhteliselt kõike, mis pähe tuleb ja naljalt keegi juba segama ei tule. See koht on meie maakodu. Seal saan ma kohe kevadel näpud mulda panna, peenraid oma suva järgi ümber istutada ja muidugi suvi läbi niita. Selle niitmise asja on nüüd juba oma südameasjaks võtnud vanem poeg. Ja seda mitte suusoojaks,aga talle tõesti kohutavalt meeldib muru niita!
 Vanadel majadel on aga teadupärast kombeks lagunema hakata. Ükspäev lihtsalt tuli midagi ette võtta,  kui ei taha, et see päris kaela kukub.  Kui ikka katus laseb läbi ja hommikuks isegi voodi märg oli, oli juba asi tõsine.
 Nüüd me siis tasapisi kõpitseme selle armsa vana maja kallal. Seda enam, et see on vanaisa enda kätega ehitatud, on see maja meile kõigile veel eriti tähtis.
 Kõigepealt sai kõige tähtsam- katus ära vahetatud. Nüüdseks on järjekord fassaadi kallal. Motoks on, kui kõike korraga ei jõua, siis tee pool, aga tee korralikult! Noh, ja nii ongi. Ei jõua mitte kõike korraga. Hetkel edeneme tempoga aasta ja 1 sein. Tempot võttis muidugi maha ka see, et ennem seinu, tuli laduda uus vundament, millega meie naiivsed kohe arvestanud polnud. Aga see selleks, praeguseks on maja juba osaliselt päris uue kuue saanud.

Viimased lauad lähevad paika. 





 Mõni nädalavahetus kohe on selline, et jõuab palju ja pärast on tunne, et see kohe oligi topeltpikk;) Sellel nädalalõpul jõudsime ära teha päevase reisi Soome, mina käisin ära koolikokkutulekul ja nautisime pühapäeva maakodus. Kuigi Soomereis pidi meil tulema algselt täiesti lastevaba, siis rääkis vanem poeg end ikkagi kaasa ja no tema on juba mõnus reisikaaslane. Tegi ilma nurinata kõik käigud kaasa. Hommikusöök laevas õigustas end igati ja pärast oli energiat Ikeas 3 tundi ringi konnata.





                     Ja taamalt tuleb torm...


Kui päeval oli ilm igati ilus, siis laeva väljumisajaks jõudis ikkagi sadama hakata. Ja eemalt saatis meid suur punakas täiskuu.
 Kuigi tänasel päeval on poelettidel enamus asjad samad, leidub ikkagi midagi, mida meil veel ei ole. Üks asi, ilma milleta ma võimalusel Soomest ei lahku, on apelsini toorjuust. Ma ei saa aru, miks küll seda meil veel ei ole!? Võibolla ongi parem, sellest võib täieliku sõltuvuse saada;) Ja nüüd on neil sidruni toorjuust  ka veel.
 Lõngapoodi seekord ei jõudnudki, mis muidugi ei takistanud mind toidupoes paar tokki korvi panemast;)
 Soome on koht, kuhu iga kell jälle tagasi läheks ja alati on tunne, et aega jäi väheks.


neljapäev, 18. august 2016

kolmapäev, 10. august 2016

Sünnipäev vol2

  Nädalavahetusel pidasime maakodus veel sünnipäeva, et ikka kõik saaksid peost osa. Ilm oli õnneks suurepärane ja tegi meiega koostööd.  Meenus kohe eelmine aasta, kui sai lausa telki vahepeal kinni hoitud, et see ära ei lendaks ;)








Mirteli lemmiktegelane hetkel on Põrsas Peppa. Kui läksin suhkrupilti ostma, olid kõik juba läbimüüdud ja mulle selgitati, et ka laos on otsas. Uskumatu kui populaarne see hetkel on! Kuna olin juba nõuks võtnud peppa torti teha, siis tegin selle martsipanist. Tulemus kaob küll marjade vahele ära, aga lapsed tundsid ära:)
 Lisaks saime veel ühe üle-elusuuruse Peppa endale koju juurde.
   Väga populaarseks osutusid minu venna kunagised klotsid,ehk nn. vanaaegne lego.






Õhtul tegime lõket ja nautisime veel valget õhtut.

      Ja poes käime me nüüd nii



esmaspäev, 8. august 2016

Pesamuna 2 sünnipäev

 

  Sellest on nüüd 2 aastat, kui see pisike ime meie perre sündis. Õige ta on, et alles laste pealt näed, kui kiiresti aeg kulgeb. Teiste laste pealt näeb seda küll veel paremini, aga ikkagi. Juba ma tunnengi, et see kõige magusam titeiga libiseb käest. Ei ole enam seda beebit, keda kõik said oma suva ja tahtmise järele väntsutada, vaid on kahel kindlal jalal kahene, kel nüüdseks oma tahtmine ja iseloom. Iseloomuga on Mirtelil nii, et pealtvaadates tundub ta uje ja hirmus kahtlustav. Võõrastega võtab aega, ennem kui kontakti leiab. Samas iga vähegi väiksema lapsega on nõus tänaval kohe kaasa minema. Kui Mirtel mul poes vahepeal silme alt ära kadus, teadsin teda otsida selle järgi, kus teised väiksed lapsed on. Tshekkasin juba ukselt ära, et poes on veel ema väikse lapsega ja ju mu tüdruk tema juurde tee leiab. Nii oligi. Mingil hetkel oli Mirtelil minust täiesti suva ja läks kaasa hoopis selle tüdruku ja tema emaga. Emad on teadupärast pikemad kui lapsed ja selle ema järgi sain kindlaks teha oma lapse asukoha.
 Selle ujeduse tagant hakkab aga mingil hetkel välja paistma kangem iseloom. Ja kahe vanema venna kõrval saab ennast maksma panna küll.  Mitte eriti  palju, sest tavaliselt isegi vennad leebuvad kui väikeõde midagi hirmasasti tahab.
 Kolmanda lapsena on Mirtel kõige vähem saanud uusi mänguasju. Kohe nii vähe, et ennem sünnipäeva ei mäletanudki, millal viimati. Vist jõulude ajal? Tegelikkus on see, et ega neid kanne polegi väga vaja. Niikuinii on teiste asjad hoopis huvitavamad ja üldsegi, milleks mänguasjad, kui on olemas vendade kooliasjad, telefonid, emme nõud ja sahtlid, kuhu igapäev ei lubata.
 Ja kuigi pole uusi asju, on meil arvestatav kogus vendadest järelejäänud mänguasju. Sestap otsustasime et sünnipäevaks ei too ise mänguasjadele lisa, vaid kingime hoopis jooksuratta. Ja kuigi ma alul pelgasin, et äkki on see rattamõte liiga vara, siis tegelikult oli see ikkagi parim kingitus! Sõit on käpas ja ratas veetakse igale poole kaasa. Nüüd ei pea ma enam teiste rattaid Mirteli käest päästma:) Tegelikult õppis Mirtel vahepeal ära kolmerattalise tõukekaga sõitmise, aga nähes mis kiiruseid ta sellega arndama hakkaks, lükkame selle asja muretsemise edasi.
 Kõnega on meil nii, et sõnu tuleb, tuleb 3 sõnalisi lauseidki. Aga pikemad jutud peetakse maha omas keeles. Ja laulud.
 Potil käimist ikka veel harjutame.
 Une-ja päevakava on viimasel ajal totaalselt paigast ära. Ise väga eeskujulikult ei pinguta ka. Nii mõnus on ju kaua ülal olla ja hommikul poole 10-ni lastega põõnata. Keegi ei nurise ka, ainult endal tekib päevavarga tunne. No aga mis sa teed, kui just õhtul on mõnus teha pikki  jalutuskäike, kuulata rannas Weekendi muusikat, või istuda maakodus pimedani lõkke ääres. Küll me augusti lõpuks jälle joone peal saame. Praegult magab kõige kauem veel vanem poiss, kes kooliajal tavaliselt enne kukke ja koitu üleval on ja isegi mind äratamas käib.

 Aga pesamuna sünnipäeva hommik algas sünnipäevalaulu ja tordisöömisega!

Tordi pealt küünalde puhumine oli jällegi ülikeeruline, kuigi palavale toidule peale puhub ta ju küll!
Õigel päeval kutsusime me sõbrad jäätist sööma. Selleks sai eelnevalt külmikusse erinevaid jäätiseid valmistatud ja ilm oli samuti jäätisesöömiseks sobilik! Ainult hiljem avastasin, et nonparellid olin unustanud jäätisele peale pakkuda :o





Väike meenutus eelmise aasta sünnipäevast ka. Siis me ärkasime hommikul oma maakodus.