AVP- Augusti viimane pühapäev

 Kes reede hommikul Terevisiooni vaatasid, said tööl hiilata moodsama aja kõnepruugiga. Mina see igastahes ei olnud. Käes oli AVR- ehk augusti viimane reede. 

 Augusti viimasel pühapäeval oli kindel plaan seenele minna. 

 Aga plaaniks see jäigi. 

 Laupäeval Mattiase sünnipäeva tähistades sain ootamatult kutse Teatri hooaja avamispeole. Kuna olin eelmise peo kohta palju kiidusõnu kuulnud, siis ütlesin ikka jaa, muidugi!

 Kuigi mul oli lõunaks ees juba 12 tuhat pluss sammu. Käisime nimelt eelmine õhtu peale Anneli sünnipäevasöömingut rannas jalutamas. Ilm oli üle pika aja megamõnus. Võtsime suvelõpust viimast. 

 Tantsisime inimtühjas Kuursaalis. Ok, 2baarmeni ja turva oli ka aga üks neist oli oma poeg ja ei saanud ju heal muusikal ja tühjal ruumil raisku lasta minna :)

 Teateri hooaja avapidu oli täpselt nii mega nagu sellest räägiti. Pidu läks esimestest nootidest hetkega käima! Just sellise sisuga pidu on Pärnust puudu. Ja nüüd peab seda terve aasta ootama, et jälle tuleks. 

 Peale selliseid nädalavahetusi tahaks öelda, et palun 1 puhkepäev ka. Aga kohe on sügis-talv käes, ja siis ei käi ju kuude kaupa kuskil, nii et aega puhata küll ;) Seened peavad laupäevani ootama. 

Siis kui Anne korraks läbi astub!

August

Midagi ma olen õnneks õieti teinud. Tundub, et Annega hortensiate koolitusel käimine ei jooksnudki mööda külgi maha. Kuulasin kasvatusnippe ja voila, sellised suured õisikud!

Selle fuksiaroosa koosluse siilikübarast ja monardast olin endale ammu kuskile soovnimekirja salvestanud pildina. Ja ühel hekel näen, et selline kooslus juba ongi mu peenras! See särtsakas siilikübar oli varema lihtsalt hästi pisike. 

Mirtel käis naabripoisiga seenel, ise ta seeni ei söö aga tõi emmele.

             Mustikapirukas, see kõige lemmikum-kaerahelvestega

  Veltsa mõisapargis Andrus Vaariku monolavastust kuulamas

Kuulasime Ivori soovitust ja käisime Fööniksis söömas. Ilusa päikeseloojangu saime lisaks.

Normaalne kass

20.august

 Nii palju kui mina mäletan, oleme me selle päeva maal veetnud. See on küll miskit erakordst pidanud olema, kui oleme minemata jätnud. 

 Ka sel aastal pidasime sellel päeval suvelõpupidu maal. Vanaemad muidugi ka.

 Mina vist enamuse ajast kaevasin. Avastasin et mu püsilille peenral on lilled värvi järgi võttes täiesti vales kohas! Kui nad eelmine aasta veel pisikesed olid, ei saanud nagu arugi, aga nüüd kui nad on ilmatumasuureks kasvanud, saab eriti aru, et värvid täitsa paigast ära. 

Siilikübarad on sel aastal eriti lopsakad ja võtavad võimust. Aga veidi vale koha peal.

Enda jaoks kirjutan üles kuhu ja kust said uued lilled toodud. Kata ema aiast kollased lõhnavad varajased liiliad. Nendega tuli kaasa üks kärts lillakas roosa floks,mis murdus ja panin vaasi. Keskele veel üks siilikübar. Kukekannuse tõstsin mesiohakale seltsi ja valgeid lilli istutasin ümber. Võsaraudrohu panin pojengide kõrvale, et oleks kevadel nagu valge udupilv taustaks. 

Siilikübar pärineb päästemissioonilt Bauhofist. Veel tuli sellelt käigult kaasa just see "õige soe tumeroosa" floks ja orhidee. 

Ämm mulle kunagi kinkis sarnase kirju orhidee aga suutsin selle oskuslikult välja suretada. 

Valget lupiini läks mul seemnetest kaks taime kasvama. Loodan et leian kevadel üles. 

Lupiinid õitsevad mul suvi läbi. Murran aga õied ära ja kasvatab uued külge.