Jõuluootus

 Meie perre tuleb tuleb esimene tõsisem jõuluootuse tunne koos esimese advendiga. Kui küpsetame päeva midagi head, näiteks  kaaneelilõõtsa. Toome välja mõned üksikud esimesed jõulukaunistused ja läheme kesklinna kuuse juurde tulede süütamist vaatama ja advendituld koju tooma.
 Lapsed võtaksid muidugi kõik jõuluaastad korraga välja ja riputaks kuhu aga saaks.
 Aga minu arust on just mõnus niimoodi aegamisi, mõne asja haaval.

        Mirtel rivistas enda jaoks olulised asjad üles:)

Kardigan

 Oktoobri lõpus sai mul valmis üks pikaajaline projekt.
No ikka väga pikaajaline. Valmis sai lõpuks mu kardigan.
Vahepeal seisis poolik töö kotis lausa nii kaua, et kui kätte sattus, 
siis isegi ei mäletanud põhjust, miks ta niimoodi siin seisab ;)
No ja põhjus muidugi lihtne, lõnga nappis varrukate lõpuni kudumiseks.
Lõng ise seisis iidamast ajast ja ootas oma hetke.
Sel sügisel võtsin asja käsile ja otsustasin poolikuid asju koomale tõmmata,
mitte neid enam juurde tekitada.
Mõtlesin et teengi sellised kolmveerand käised.
Ja oh imet. 
Kui olin käised venitanud ja külge õmblesin, avastasin et täiesti õiges pikkuses!

Lõng villa ja akrüülisegu.
Muster omalooming.

4 aastane ja jalgratas

 Kui Mirtel sai 4 aastaseks, kinkisime talle sünnipäevaks jalgratta.
Tegelikult sai ta selle kätte oluliselt varem. Juhtus lihtsalt kodus olema, kui suur pakk ukse taha jõudis. Ja no kus sa siis seda enam peidad! Seda enam, et pakk oli päris kogukas. Eks Mirtel ikka teadis oodata ka seda ratast. Oli see ju ta ammune soov ja unistus.

 Tagantjärele mõeldes oli ikka hea küll, et ratta varem kätte sai. Sünnipäev on juulis ja selleks ajaks oli kilomeetreid juba korralikult mõõdetud ja abikad unustatud. Ratta tellisime kohe veidi suurema, 16 tolli vist.

 Põhimõtteliselt Mirtel terve suve ratta seljas ainult oligi. Seda muidugi mitte ainult õues.


 Enne oli meil jooksuratas, mis leidis ka tohutult palju kasutust. 
 Kolmerattalise poole ei hakanud Mirteliga enam vaatamagi. Tundus tegelikult suht mõtetu.
Poistel oli, aga see oli kasutuses nii lühikest aega ja ega nad väga sellega sõitnudki.
 Ratta saime kätte juba 27.04.

  
Juuni lõpus sõitsime lasteaiast koju suvepuhkusele juba ilma abikateta. 
Nagu näha, kipub Mirtel juba tempot tegema, et ikka esimene olla.

Vahepeal tuunisime ratast värviliste lintidega. Mis polnud vist kõige parem idee, kuna kogu hoov oli mingil hetkel neid sädelevaid lindikesi täis :)

 Kui suvepuhkus läbi sai, sõtsime juba kogu perega Mirtelit lasteaeda saatma.
Miskipärast tundub, et issi on veel eriti õnnelik lasteaia suvepuhkuse lõppemise üle ;)

Tere lasteaed, uus hooaeg on avatud!

Esimest korda sai Mirtel rattasõitu proovida eelmisel suvel sõbra pool. Sõber Samuel on Mirtelist täpselt 2 nädalat vanem.
Siis oli me endale veel ratast ei soetanud, kuigi tundus et Mirtel sai sõitmise juba selgeks. Tol ajal oli meil veel jooksuratas igapäevaselt kasutuses.

 
Väiksest künkast allapoole sõites sai hoo sisse ja pedaalid liikuma.

       Kohvitopsist piimavahtu juua on ikka hoopis shefim, kui lihtsalt tassist :) 

        Neid pilte võib lisama jäädagi, sest väikesed ollakse nii lühikest aega ja sel ajal on nad eriti vahvad.

Selle suve mütsikesed

Lilled ja lilblikad

Tüdrukule sai suveks eriti erksate toonidega ja liblikaga mütsike.

Kodused puuvillalõnga varud vähenesid veidi.

Triibuline öökulliga surfimüts läks väikesele sõbrale kingituseks.

Augusti unetus ja Weekendit kuulamas.

Augustiunetus toimus sellel aastal uues kohas - kesklinnas. Tegelikult ringi jalutades oli tunne, nagu oleks teda nüüd igalpool. Lihtsalt niivõrd suureks oli ta paisunud. Ringi sain ma ise jalutama küll alles õhtul, kui endal kauplemine läbi. Aga just õhtuhämaruses muutusid kauplejaid täis valgustatud tänavad eriti maagiliseks. Maitsenaudinguks osutusid süsimust hamburger ja praekala. Tänavatoit kohe maitseb natuke teistmoodi ;)

Weekendi ajal sõitsime õhtul lastega ratastega randa muusikat kuulama. Sest olles korra eelmisel aastal seda juba külastanud, ei leidnud ma kuidagi tahtmist-viitsimist, ega erilist isu sinna uuesti minna. Tundub et selle mõtte peale olid paljud tulnud ja mida hämaramaks läks, seda rohkem inimesi randa tuli.