Aasta täis uues kodus

  28.detsember sai aasta, mil jäime uude koju esimest korda ööseks. Sellele eelnes suur koristamine ja kolimine. Võtmed saime kätte 20.detsember.
  Uus kodu on meid esimese aastaga jõudnud palju üllatada. Õnneks enamuselt ikka positiivselt.

Pirnipuu, mis kevadel kaunilt õitses, andis sügisel imemaitsvaid magusaid pirne.

Tagahooviga, kuhu mahub batuut ja kus saab päiksevanne võtta;)

Terassiga, kus on juba hulgim istumisi peetud ja kus on mõnus grillida.

Üllatuseks olid akna all kasvavad maasikad.

Imeilusate sirelitega!

Ükskord üritan juurde panna pildid, kus ka praegune seis näha :) Aga selline nägi tuba kolimise hetkel välja.

Lumised jõulud

  Et kogu pere saaks jõulude ajal vanaema juures kokku, tegime esimese jõulupeo 23.ndal pühapäeval.
  Alguses oli vaja muidugi maal ära käia. Vaadata mida kitsed-jänesed maja ümber korraldanud on ja viia rottidele süüa (loe: mürki).
 Välja sadas laia valget lund ja sõit maale oli imeline.

Kui väikesed püromaanid olid maal lõpetanud, sai vanaema juurde jõululauda minna. 

Vanaema juures on keegi ikka päkapiku rolli enda kanda võtnud. Et ei oleks päris nii, et kingid lihtsalt kuuse alla ja siis jagame laiali. Lastel ka põnev oodata, et kes ja kuidas siis sel aastal...

Jõuluootus

 Meie perre tuleb tuleb esimene tõsisem jõuluootuse tunne koos esimese advendiga. Kui küpsetame päeva midagi head, näiteks  kaaneelilõõtsa. Toome välja mõned üksikud esimesed jõulukaunistused ja läheme kesklinna kuuse juurde tulede süütamist vaatama ja advendituld koju tooma.
 Lapsed võtaksid muidugi kõik jõuluaastad korraga välja ja riputaks kuhu aga saaks.
 Aga minu arust on just mõnus niimoodi aegamisi, mõne asja haaval.

        Mirtel rivistas enda jaoks olulised asjad üles:)

Kardigan

 Oktoobri lõpus sai mul valmis üks pikaajaline projekt.
No ikka väga pikaajaline. Valmis sai lõpuks mu kardigan.
Vahepeal seisis poolik töö kotis lausa nii kaua, et kui kätte sattus, 
siis isegi ei mäletanud põhjust, miks ta niimoodi siin seisab ;)
No ja põhjus muidugi lihtne, lõnga nappis varrukate lõpuni kudumiseks.
Lõng ise seisis iidamast ajast ja ootas oma hetke.
Sel sügisel võtsin asja käsile ja otsustasin poolikuid asju koomale tõmmata,
mitte neid enam juurde tekitada.
Mõtlesin et teengi sellised kolmveerand käised.
Ja oh imet. 
Kui olin käised venitanud ja külge õmblesin, avastasin et täiesti õiges pikkuses!

Lõng villa ja akrüülisegu.
Muster omalooming.