Laulasmaa tundus just paraja autosõidu kaugusel. Ei pea ise isegi merd ületama ega midagi.
Seekord täitsa kahekesi. Aeg iseendale.
Päike näitas ennast lausa kaks päeva järjest! Hestia SPA on kohe mere ääres. Rannaliivale viib lühike laudtee. Rand ise hästi chill koht, ei midagi üleliigset. Taamal ujusid luiged. Rannariba suht kitsas aga mõnus jalutamiseks.
Enne kui päike mere taha vajus, paistis ta veel eriti eredalt. Valgus oli selline soe. Naersime veel pilte vaadates, et kui jopet seljas poleks, arvaks et soe suveõhtu ;)
Peakoka tervitus - suitsuvutiamps
Järgmine päev oli valentinipäev ja selle asemel et kodupoole sõitma hakata, sõitsime hoopis edasi.
Esimeseks peatuspaigaks oli Jägala juga. Kindlasti on huvitav vaatepilt kui juga on jäätunud. Aga ka praegu oli seal ilus vetemäng valju veekohina ja mühinaga. Ja jummal tänatud et lapsi kaasas polnud! Seal oli igalpool nii ebaturvaline, piirdeid peaaegu polnudki. Ma poleks siis vist ringi üldse vaadata saanud, ainult lastel silma peal hoida. Või on mu üliarenenud selline `lapsevanemapilk` mis näebki kohe esmalt sellised asju?!
Tagasiteel tegime väikese peatuse Türisalu pangal, mis peaks olema kõige paremini ligipääsetav pankrannik. On liigagi hästi ligipääsetav, õnneks sinna palk ette pandud et kohe otse vette sõitmise isu veidigi takistada.
Ja siis sõitsime Hortesesse! Seal ma tundsin ennast tõsiselt nagu oleks kommipoodi sattunud. Õnneks ma teadsin suht hästi mida ma tahan ja valik läks sellevõrra kiiremini. Sõbrapäevalilleks valisin sulgvõhiku, mis peaks igatepidi hea ja kasulik taim kodule olema. Silmailuks veel mõned priimulad juurde. Ja ainult mõned asjad veel...
Kodus ootas meid suur tordisöömine ees. Lapsed olid koos vanaemaga teinud küpsistordi ja meie haarasime ka teepealt tordi kaasa.
Ja mis on veel mõnusamat talvepuhkuse ajal teha kui kududa ja seebikaid vaadata :)
