Palanga on jällegi koht, kuhu olen ammu tahtnud minna. Kõrvalt kuulates on tunne, et kõik on seal juba käinud. Isegi mitu korda. Kõik peale minu.
Mulle on jäänud Palangast mulje, et eks see selline pika ranna ja jalutuspromenaadiga suvituslinn ole. Ideaalne kohta soojadeks suvepäevadeks.
Noh, meiega päris nii ei läinud. Erilist soojust me sealt küll ei saanud, sest suveilmad teadagi on heitlikud.
Kuid omamoodi vahva reis oli küll ja tegemist jagus hoolimata vähesest vihmasabinast.
Riias võtsime suuna Liepaja peale. Kuurortlinn nagu Pärnugi ainult nii eemal, et naljalt sinna ei satu. Mõtlesime minna Palangale sealtkaudu piki rannikut ja teist teed mööda tagasi tulla.
Liepajas ranna lähedal autost välja tulles võttis meid vastu kõva mühin. Kui kõrv juba harjus, selgus et see oli merekohin! Ja mida lähemale merele, seda kõvemaks ta läks. Täitsa loomulik tundub nüüd, et selle merelt tuleva tuule kaitseks on suur park ja kivimälestis takistuseks ehitatud.
Rand ise oli aga väga ilus. Peaaegu valge liiv oli nii hele, et silmal valus vaadata.
