Meie Palanga vol.2

Teine päev alagas veidi sombuse ilmaga.

Alustuseks tegime tiiru turul siis suundusime promenaadile.

Ja siis jäi meile teele ette velode laenutus. Lastele mõte meeldis, saime issi ka nõusse ja sõit võis alata. Pealegi oli meil nüüd katus pea kohal, kuna iga hetk tõotas tulla vihma.

Päris äge oli ja tunnike läks lennates. Närvirakke kulus ka, sest Mattiasele hakkas juhtimine hirmsasti meeldima. Mina aga kartsin kaasliiklejate pärast.

Kulgesime mere ääres ja külastasime merevaigumuuseumi.

Edasise päeva veetsime põhimõtteliselt Dinosauruste pargis. 

Kuna meil oli kaasas kaks nooremat last, kellele sellised pargid veel huvi pakuvad, siis ei kiirustanud neid tagant ka. Ivor poleks raudselt seal nii kaua olla tahtnud. Nii et hea kui lastel veel ühised huvid - ronimine ja turnimine.

Sekka dinosaurusi ka.

Täpiks i-peale oli 5 kinokülastus ja tagurpidi maja. Ma pole vist ammu kinos niimoodi karjunud. Või õigemini mitte kunagi. Väga uudne kogemus oli, eriti peale dinosaurusi. Ütleme nii, et kui sul ikka jalge ümber miskit siugleb ja õhku näkku puhutakse, siis pole see mitte teps hea tunne ;)

Nida poolsaarele ei hakanud minemagi. See jääb ilusamat ilma ootama.

Põikasime Klaipedas läbi hoopis suurest ja hirmus igavast ostukeskusest. Ise ka ei tea miks sinna tundus hea mõte minna olevat.

Seal pargis oli ka nn. väike loomaaed, kuhu kõndisid sisse ja sai paitada küülikuid ja alpakaid.

Kolmandal päeval külastasime merevaigumuuseumi, nautisin roosiaeda ja kulgesime mere ääres. Muuseumisse sisse ei hakanud minema. Esiteks polnud meil maske käepärast ja otsustasime et aeg ja olukord on selline, kus viibime siseruumides võimalikult vähe.

Tagasiteel külastasime ristimäge. See oli omaette elamus. Kui eemalt vaadates ei saanud aru et mis mägi, siis lähemale jõudes ja üles minema hakates oli ikka päris võimas.

Meie Palanga

 Palanga on jällegi koht, kuhu olen ammu tahtnud minna. Kõrvalt kuulates on tunne, et kõik on seal juba käinud. Isegi mitu korda. Kõik peale minu.

Mulle on jäänud Palangast mulje, et eks see selline pika ranna ja jalutuspromenaadiga suvituslinn ole. Ideaalne kohta soojadeks suvepäevadeks.

Noh, meiega päris nii ei läinud. Erilist soojust me sealt küll ei saanud, sest suveilmad teadagi on heitlikud.

Kuid omamoodi vahva reis oli küll ja tegemist jagus hoolimata vähesest vihmasabinast.

Riias võtsime suuna Liepaja peale. Kuurortlinn nagu Pärnugi ainult nii eemal, et naljalt sinna ei satu. Mõtlesime minna Palangale sealtkaudu piki rannikut ja teist teed mööda tagasi tulla.

Liepajas ranna lähedal autost välja tulles võttis meid vastu kõva mühin. Kui kõrv juba harjus, selgus et see oli merekohin! Ja mida lähemale merele, seda kõvemaks ta läks. Täitsa loomulik tundub nüüd, et selle merelt tuleva tuule kaitseks on suur park ja kivimälestis takistuseks ehitatud.

Rand ise oli aga väga ilus. Peaaegu valge liiv oli nii hele, et silmal valus vaadata.

Esimese lõunapausi tegime ühes neist ilusatest puitmajakesest, mis Lätis maantee ääres kohtab. Koht ise väga äge. Praed suured ja maitsvad. 

Peatusime Muza hotellis kesklinnas. Asukoht osutus väga heaks. Kõik käe-jala juures. Hotell ise oli ka väga ok. Julgeks järgmine kordki minna. 

Promenaad võttis meid vastu suure tuule ja vahuste lainetega. Mnjaa, siin juba suvekleidikesega õhtul ei jaluta.