Teise advendi tegemisi ja sambla otsingul

  Teisel advendil läksime me lõpuks metsa. Ma nii ootan seda, kui ennem jõulupühi leiab aega metsa jalutama minna. Seda, et me sealt metsast endale ka ilusa jõulupuu leiame, ei looda ma enam ammu. Paar korda oleme ikka ise ka kuuse metsast toonud, aga neid kordi kus ilma tuleme, on ikka rohkem. 

  Ja sel korral oli jälle üks üllatus juures. Metsa oli kõvasti vahepeal maha võetud.

 Minul oli kindel plaan ilusat sammalt ja käbisid korjata. Ja muud rohelist kraami ka. Sõitsime natuke ringi, et sobivat metsaalust leida.  Ja leidsime järve. Sealkandis olin küll täitsa esimest korda. Saime nii käbisid kui mõnusaid emotsioone :)

Seekord tegime piparkooke jälle pagaripoiste taignast ja Eesti pagari punane pakend. Pagaripoisid jätkuvalt ruulivad. 

Minu päkapikk teab mis mulle meeldib :)))

Esimene advent

 Esimesel advendi pühapäeval võtsime ette põhjaliku piparkoogiteo.

Nagu ikka, olid algul kõik platsis ja mingi 3 ahjuplaadi juures avastasin et see on ikka minu erapidu siin köögis. Ehk et mind on jäetud üksi piparkooke tegema.

Kaunistamise ajaks olid tagasi, sest see töö meeldib kõigile :)

Mirtelist oli sel korral päris palju abi. Kui ta ainult nii palju tainast poleks ära söönud! Tema maitsejärgi olid mõlemad taignad head.

                                                 

 Mõtlesin et seekord kirjutan üles, mis piparkoogitaignat kasutasin ja kuidas välja tulid. Muidu iga aasta jälle leiuta seal leti eest, et mis see parim olla võiks. Vaieldamatu lemmik on pagaripoiste oma, selline vürtsikas ja krõbe. Eesti pagari must taigen on liiga magus minu maitsele, pealegi suhkrukristallid alles sees.

                                           

Üle tüki aja sain vardad kätte. Leidsin ühe väga ilusa mustri, mis oli vaja kohe järgi proovida.

Hommikul algas usin kaunistamine. Advendikalendrist peavad meie peres lugu kõik, olgu ta siis 6 või 16.

                                                   

Tuhu soos ja leidsime uue sadama

 Ilus soe sügis lausa kutsub uusi matkaradasid avastama. 

Olin näinud pilte Tuhu soost ja selle vaatetornist. Matkarada tundus suht lühike, seega igale meie pereliikmele jõukohane. Nii et laupäevaks oli plaan küps.

Õues oli veel imeilus kuldne sügis ja vaated autoaknast hingematvad. Iga natukese ajapärast oleks tahtnud auto peatada ja välja minna. Aga siis oleks me alles ööseks kohale jõudnud 😃

Tuhu matkarajale jõudes selgus et sama mõte oli paljudele pähe tulnud. Tilluke parkla oli autosid täis.

Kuna matkarada oli tõesti väga lühike ja päris omaette seal olla ei saanudki, siis läksime muid kohti avastama.

Võtsime suuna Tõstamaa peale. 

Mingil hetkel keerasime täiesti suvalise koha pealt alla mere poole ja jõudsime sadamani. Sadam ise oli täiesti uus ja vaated silmipimestavalt ilusad. Vat selline kaunis leid! Seal paistis ka põnev restoran olevat. Aga kuna meie kõhud olid piknikukraamist veel täis, siis sinna ei kippunud. 

Selgus et tegu on Varbla Puhkeküla sadamaga ja sadam ise just hiljuti avatud.

Kuna päev kiskus õhtusse ja ilm läks päris jahedaks, siis päris muuli peale me ei läinudki. Kuid kindlasti on see koht, kuhu soojemal ajal tagasi tulla.

Koju sõitsime me juba hämaras ja tihedas udus. Halloweeni kuu valgustamas 😊

Aga enne minekut oli vaja veel kõrvitsalatern valmis teha

Mul oli kange tahtmine vahepeal veelkorra maanteelt maha sõita mere äärde. Ja ma leidsin veel igati ilusaid kohti ja kauneid vaateid merepoole. Okastraadiga aed jäi küll ette, aga see ei seganud vaadet nautimast :)

Happy Halloween!