Pesamuna lasteaia lõpetamine.

Ja ongi lastead läbi! 

Sügisest on mul hoopis kolm koolilast.

Natuke kurb on ka et see teekond nüüd otsa sai. Aga lõpupidu tuli vahva ja kaua plaanitud. Seoses koroonapiirangutega oli sel aastal kõik teistmoodi. Ette oli teada et pidu saab toimuma kas vanemateta sees või koos vanematega väljas. Aga kuna lasteaia õues on jätkuvalt suur remont ja vihmase ilmaga suur poriväli, siis lasteaia poolt sooviti väga pidu majas sees.

Õnneks on meil aktiivsed vanemad kes selle lahendusega teps mitte nõus polnud. Leidsime ise sobiva peopaiga ja saime ka juhatuse lõpuks nõusse. 

Lõpupeo päeval sadas aga meeletult vihma ja oli korralik torm. Me olime küll sellega arvestanud ja lastel oli katus Nooruse maja hoovis peakohal. Aga no see tuul!!! 

Ilma vastu ei saa. Lõunaks oli vaja vastu võtta karm otsus. Õnneks ulatas abikäe Ülejõe Põhikool, kes helistamise peal kohe jaa ütles! Nüüd pidid vanemad ainult kooliaula ära kaunistama ja pidu võis alata.

Lõppkokkuvõttes läks kõik hästi, sest vanemad said kõik peost osa võtta ja lapsed said ilma jopedeta pidu pidada 😀 

Venna võttis ka peost osa, tema ülesanne oli helipuldis olla ;)

Õhul tulid veel vanaemad ning Reet koos Käthyga tordile.

Vennaga helipuldis

Mirtel nautis mõlema vanaema tähelepanu :)

Issi oli Tralli 1 lend, Mirtel aga 43-s lend.

Kevadet nautimas

 Andis teda oodata aga korraga on ta kohal. See soe, õitsev ja lõhnav kevad!

Mirtel naabritüdrukuga üle heki sulgpalli mängimas

Rootsipärane kardemoniga rabarberikook

9 mai, emadepäev

Lapsed juba teavad, et on mõned asjad, millest ma ei suuda ära öelda. 

Nende hulka kuuluvad kindlasti raffaello ja napoleoni kook. Täna ootasid mind mõlemad hommikusöögi kõrvale :)

 Tänaseks on mul aias ainult paar arglikku nartsissi õitsele läinud ja hüatsindid. Ma väga armastan hüatsinte, aga neid mul alles vaid 3, kuna eelmise suve peenra ümberistutuse käigus on mul enamus kaduma läinud. Nii külm on see kevade, et õiteilu alles annab oodata.

Võrdluseks leidsin eelmisel aastal 9.mai tehtud pildi

 

Roheline kuld purgis

 Karulaukku armusin ma vist küll kohe pärast esimest maitsmist. Aastaid olin ma vaid kuulnud sellest, aga kuna polnud süüa saanud, siis jättis ükskõikseks.

Nüüd käin aga mitmendat kevadet karulaugu jahil. Ja kohe ikka mitu korda kevade jooksul.

Põhiliselt teen ma sellest pestot. Aga ka lihtsalt võileivale pannes annab ta sellise mõnusa küüslauguse maitse.

 Sel nädalavahetusel proovisin ka karulaugu pirukat. Ja isegi lapsed sõid! Panin tuttava soovitusel otsingusse karulaugu-naadi pirukas kodujuustuga. Seda ma lastele muidugi ei maininud et pirukas ka naati sisaldab 😀

 Kuna karulaugu korjekoht on mõningase autosõidu kaugusel, siis oleme seda ühildand mere äärseid teid avastades. Et ikka otse kohale ja siis ringiga tagasi.

Seekordse mereäärse peatusega tuli meiega koju kaasa palju ilusaid kive, mis siis sai peenra äärde sätitud.

Villaste sokkidega kevadsooja ootel

 Kuna see aasta laseb kevad ennast tõelist pikalt oodata, olen jätkuvalt villaste kudumite lainel ja valmis said villased sokid.

Huvitav, et eelmine aasta sai seda ilma kirutud, et küll on ikka külm ja hiline kevad. Siis täna võrreldes seda eelmise kevadega polnud sellel ilmal tegelikult viga midagi. 

Et sellele nii ilusale ja pikale vananaiste sügisele niiii külm kevad järgneb, oli küll halb üllatus. See nädalavahetus sadas mõnel pool veel lundki ja lubab järgmissegi.

 Nende sokkide muster on üks mu lemmikuid. Ses suhtes veits keeruline, et mustrit tuleb kududa igal real aga tulemus on ilus.

Lõngaks kulus täpselt 2 tokki halli Scachenmayer´i 6 kordset REGIAT. 

Varras oli nr. 3.25.

Lisaks sokkidele on mul varrastel veel üks peapael. Aga see vist jääb natukeseks ajaks ootele.

Vahepeal sai tehtud banoffee torti. Kindlasti vääris proovimist. Tegu siis küpsisepõhjal banaani-keedetud kondenspiima koogiga. Peale veel vahukoort ja riivitud šokolaadi. Ahju pole tööle vaja pannagi. Tort ise hästi magus. Lastele kohutavalt meeldis. Minu jaoks liigagi magus ja proovisin ära ka toorjuustuga küpsetatud variandi. Natuke mahedam ja maitse järgmisel päeval võrratu! Nii võrratu et oli ennem söödud kui pilti teha jõudsin :)

Retsept pärineb Mari-Liis Iloveri blogist.