Jyväskyla rallil

 Lõpuks sai meie Soome rallireis ikka toimuma. Väikest närvikõdi oli ka. Nimelt polnud esiti kindel, kas ikka pileteid saab. Netiomad olid otsas. Nii siis oligi meie esimene peatus Soomes Shelli bensukas. Ja piletid me saime. Õigemini poisid. Mina olin niisama seltsiks kaasas ju. Rohkem nagu vaheldus ja puhkuse ja shopingu reis. 

 Sõit oli küll pikk, aga see-eest maastik väga ilus. Loodus oli just ennast kollasekirjuks maalinud, nii et paitas silma, kui aknast välja vaatasid. Ja kuigi mulle tundus juba augustis, et Soomes on sügis käes ja lehed hakkavad kolletama. Siis nüüd olid need värvid ikka kõige kirkamad. Mõtlesin just seal kohapeal, et ilusamat aega poleks reisiks sinna osanud tahtagi. Kargel hommikul kollases lehekuhilas sahistada ja neid värvilist loodust imetelda! Muidu suvel on kõik üks roheline puha ja täitsa igav ju!

 Mirtel käis ka poistega üks päev rallil. Linnakatsel oli mõni tund. Aga rohkem ei tahtnud minna. Külm ja lärmakas olevat. Ma mõistan teda.

 Tegelikult oli nii, et Yyväskylas ringi jalutades said rallist nagunii osa. Mul õnnestus kuidagi õigel ajal õiges kohas olla ja seda rallimelu eriti lähedalt kaeda. Kui õhtul linna valgusfestivalil ringi jalutasime ja tuledemängu vaatasime, siis sattusime korraga raja äärde, kus kõik katsele minevad autod oma järge ootasid. Oi see oli kõrvadele valus aga põnev vaatepilt. Ja kolmandal päeval sulasime ise juba niivõrd kohalikesse, et meie käest Mirteliga uuriti teed autoparki ;)

Hommikusel jalutuskäigul sai mõndagi põnevat trehvatud. 

Kuna oli Soome ralli juubeliaasta, siis olid mõned vanakesed ka välja aetud ja pandi neile rajal samuti hääled sisse. Mõnda autot vaadates nagu ei usuksi et finisisse jõuab. Aga jõudis, kuigi käima pidi lükkama.  

Sel ajal kui poisid rallil olid, avastasime meie linna. Staadioni kõrval Harjumäel oli üks vaatetorn, mis tahtis avastamist. Sealt ülevalt vaadates oli linn nagu peopeal.

Peale väsitavat halloweeni shopingut

Koolist koju

 Mirtel on nüüd juba nii suur koolilaps, et tahab üksi koolist koju tulla. Vahest harva lõpevad tunnid vennaga ühel ajal. Siis on mõnus koos sammuda.

Lastel algavad ja lõpevad koolid nii erinevatel kellaaegadel. Tabasin ühe neist harvadest hetkedest kus suurvenna on kooli minemas.

 

1.September

 Sellest sügisest on meil kolm koolilast. Üldse algas see sügis veidi erilisemalt. Mirtel on nüüd 1A klassi õpilane, Mattias 7A ja vanim poeg gümnaasiumiõpilane, klassi kombinatsioon G1R3. 

 Kui Mirtelil ja Mattiasel algas kooliaasta 1.septembriga, siis gümnasistil oli see juba 27. august. 

 Mirteli aktus algas kell 13.00. See tundus nii harjumatult hilja, et olime kannatamatult juba varem koolimajas platsis. Ja me polnud üldse ainukesed. Tore oli näha endiseid lasteaiakaaslasi! Mõned neist küll paralleelklassides, aga ikkagi samas koolis. A klassis Mirteliga alustasid koos kooliteed 4 rühmakaaslast. Pinginaabriks sai Rosabella, kellega koos sõimerühmast saadik. Tüdrukud olevat selle juba suve alguses kokku leppinud, et istuvad koos :) 

 Koolialgust tähistasime Kastrulis. Tordi olid lapsed juba eelmine päev välja valinud ja ootas kodus söömist. Erinevate koolide ja päevaplaanide tõttu, pere kokku saigi alles õhtul.

Ja hästi armas oli see, et naabripoiss tõi meile lille kooliaasta alguse puhul, ning naabrimees tõi Mirtelile kommikarbi.