Hiline kevad

 Ma ei saa üldse aru miks ma varasemalt hiliste ja külmade kevadilmade pärast virisenud olen?!? Sest see kevad teeb ikka kõigile silmad ette. Nii hilist ja külma kevadet pole vist olnudki.

Aga tasahilju ta siiski tuleb. See kevad. Aga mitte soe... 

Emadepäevaks õitseb nartsisside kõrval ainult hortensia.

Rannas vaadates polnud nagu vahet mis aastaaeg on. Ainult puuduvad päevitajad reedavad et veel pole suvi.

Sain kätte oma Nojuse e-poest tellitud paki ja rõõmustasin nagu laps kommipoes. Sest noh hinnad on seal ikka supersoodsad ja nende hindade juures tasub natuke katsetada. Minu esimesed katsetused jorjenitega. Ja pildile jäi vaid osa nendest.

Jätkuvalt on tunne, et toas on rohelisem kui õues :)

Mooses valvab kõike oma uuest pesast. Tundub et võttis lõpuks pesa omaks.

Minu "saak" taimelaadalt. Panen enda jaoks ülesse mis roosid soetasin, sest oh seda mälukest hiljem. Üks neist kaua oodatud Pomponella.

Nädalaga on peenras juba suured muudatused toimunud.

Pastelne lilla "Candy Prints" näitab oma ilu.

1.mai

 1.mai, töörahva püha. Ja meie maal. Tööd on ju vaja teha...

Vahepeal on venna pere ajutiselt maale kolinud. Nii hea oli maal kohe sooja tuppa minna. Või noh, üldse ju hea, kui keegi sind juba ees ootab. Kuigi täna oli õues ka päris mõnus juba. Eriti kui päike välja tuli.

Tegin peenardel esimese revideerimise ära. Sain aru, et tulbisibulaid tuleb mitte 13, vaid pigem 30 kaupa osta. Ühed olid päris ära kadunud. 

Ja vennal on uus pereliige ka - jänes. Ja õues oli teine jänes! Vend räägib et maja ümber on pidevalt näha. Ema juba kohtus temaga aias, arvasin et ega mina teda enam näe. Aga nägin, päris lähedalt. Silkas kohe minema muidugi. Suht noor ka veel. On vist meie aeda endale pesa teinud?! Imestan et venna koerad teda ära hirmutanud pole.  Mhmm, hernestele ja muule värskele kraamile see muidugi head ei tee.

Järelkasv...

Väsimatud saatjad ja tähelepanu eest võitlejad :)

Kalahommik

 Nädalavahetusel oli avatud kalasadamate päev. Meie seadsime oma sammud Fishing Village poole. Ja kala sai! Kassid jäid küll oma räimest ilma, sest tindihooaeg on hetkel hoos. Aga meie saime lastega kõhu mõnusat kalarooga täis. Kuigi Mirtel eelistas igaks juhuks midagi maisemat.

 Täiskõhuga oli hea minna metsa karulaugule ja siis veel meie lemmikkutsale, Bellale külla 😊 Kui muidu Mirtel pigem pelgab koeri, siis Bella on selline eeskujulik ja rahulikuma loomuga ning Mirtel klapib temaga päris hästi. Bella ju tegelikult alles noor koerapreili ja veidi koerust täis aga ju nad mõistavad teineteist.

Minu kevadine lemmik, karulauk!

Anne andis kaasa imeilusa kimbu oma koduaia tulpidest. Tulbid lõhnavad mesiselt ja neil ei ole musti tolmukaid!

Lihavõtteajal Soomes

 Sel aastal läksime lihavõtte ajal ise Soome issi juurde. Kuna vanim poeg oli sel ajal Rootsis klassiga ja keskmine arvas et 4 päeva liiga pikk sõpradest eemal olla, läksime Mirteliga kahekesi. 4 päeva tundus just parasjagu. Issi tuli meile sealpool sadamas vastu ja siis oli jäänud vaid väike jupp sõita. 

 Kuna ilm oli ikka päris külm ja Soomes veel kohati suured hanged, siis jätsime esialgse plaani minna Lahtisse, vaid jalutasime Helsingis ringi.

Ja muidugi mõned kaubanduskeskused jäid ka teele. Sest noh, kui juba võimalust on ostelda, ei jäta ma seda juhust kasutamata.

Korra saime ka mere randa jalutama.

Minu jaoks ei tule vist ennem õige Soome tunnegi peale, kui pole sooja karjalaleiba kalaga söönud 😊 

Taamal kaugemal laev sadamasse sõitmas, millega koju tulime.