Villaste sokkidega kevadsooja ootel

 Kuna see aasta laseb kevad ennast tõelist pikalt oodata, olen jätkuvalt villaste kudumite lainel ja valmis said villased sokid.

Huvitav, et eelmine aasta sai seda ilma kirutud, et küll on ikka külm ja hiline kevad. Siis täna võrreldes seda eelmise kevadega polnud sellel ilmal tegelikult viga midagi. 

Et sellele nii ilusale ja pikale vananaiste sügisele niiii külm kevad järgneb, oli küll halb üllatus. See nädalavahetus sadas mõnel pool veel lundki ja lubab järgmissegi.

 Nende sokkide muster on üks mu lemmikuid. Ses suhtes veits keeruline, et mustrit tuleb kududa igal real aga tulemus on ilus.

Lõngaks kulus täpselt 2 tokki halli Scachenmayer´i 6 kordset REGIAT. 

Varras oli nr. 3.25.

Lisaks sokkidele on mul varrastel veel üks peapael. Aga see vist jääb natukeseks ajaks ootele.

Vahepeal sai tehtud banoffee torti. Kindlasti vääris proovimist. Tegu siis küpsisepõhjal banaani-keedetud kondenspiima koogiga. Peale veel vahukoort ja riivitud šokolaadi. Ahju pole tööle vaja pannagi. Tort ise hästi magus. Lastele kohutavalt meeldis. Minu jaoks liigagi magus ja proovisin ära ka toorjuustuga küpsetatud variandi. Natuke mahedam ja maitse järgmisel päeval võrratu! Nii võrratu et oli ennem söödud kui pilti teha jõudsin :)

Retsept pärineb Mari-Liis Iloveri blogist.

 

Kevadpühad

 Kevadpühad on ühed mu lemmikpühad. See on nagu erekollane rõõmupüha veel halli kevadesse. Üks põhjus on kindlasti see, et ma armastan hirmsasti kohupiimatoite ning see on just see aeg, kus kohupiim kilodena koju külmakappi voolab. Ja magusad on need pühad ka. Lapsed saavad küll kindlalt üledoosi sellest suurest magusast. Poisid sellel aastal munade värvimisest suurt ei pidanud, küll aga šokolaadimunade otsimist võtsid kõik tõsiselt.

 Esimest korda keetsin vutimune. No nii head! Ainult koorimine oli tüütu. 

Punane kampsun

See kampsun on mul küll kaua valmind kaunike.

Päris mitu korda alustasin uuesti.

Ei võtnud ma ju mingit juhendit ette, vaid tahtsin teha päris omaloomingut. 

Ja sellega kaasnes päris omajagu harutamist.

Mõte oli teha soe rohkete palmikutega kampsun. Ja kui mulle jäi ette palmikute muster, mida kutsutakse ka keldi palmikuks, siis oli asi selge. Nende palmikute kudumina ja järje pidamine oli suisa rõõm.

Kampsun tuli ka mõnusalt pikk. Kuna esialgu plaanisin teda mantli või jope alkandmiseks, sai ta ka suht ümber, mitte selline lohva.

Kootud Dropsi Limast. 

Ühe vea avastasin ka. Seda küll alles päevavalguses ja kui enamus valmis. 

Nimelt tellisin ma enamus lõnga korraga. Aga paar tokki sai ostetud poest. Ja kuigi peaks ju olema täpselt sama värv, siis partiid ikkagi erinevad ja kampsunil paar triipu sees. Mis siis näitavad kohe kätte, millal teise partii lõnga kasutatud. Lambivalgel neid jälle nagu polekski.

24.veebruar

Head vabariigi aastapäeva!

           

Kuutsemäel

 Oleme tükk aega hoogu võtnud, et minna Kuutsemäele. Selle mäestlaskumisega vist on nii, et kas ei meeldi üldse või siis hakkab väga meeldima. Olen kunagi seda kogenud ja pisiku külge saanud. Algul arvasin küll, et lähen kohe varsti jälle. Aga siis tulid väikesed lapsed, ilma lumeta talved jne. Sada muud põhjust. Kasvõi näiteks see, et oled peale töönädala lõppu nii väsinud, et jõuad vaevu minna lapsega kodulähedale mäele kelgutama. Ja see on ka ülim pingutus.

Aga kui nüüd teatas Marko reedel, et järgmisest nädalast hakkab lumi sulama ja läheme käime homme Kuutsemäel ära. Siis tuli ennast kokku võtta.

Lapsed ei olnud keegi huvitatud. Mis on ka hea, sest saime keskenduda kõigepealt enda suusaoskuste meeldetuletamisele. Rahvast oli ka nädalavahetusele kohaselt päris palju. 

Kui suuskade üle kontrolli sai, oli ülejäänud juba puhas rõõm. Veidi küll hirmutav aga see on adrenaliin 😅