Kuutsemäel lumelauakoolis.

 Marko ja Mirtel tahtsid lumelauda proovida, minul on jälle mitu aastat suusatamisest vahet, nii et plaanisime nädalavahetusel Kuutsemäele minna. Ilm kiskus vahepeal küll sulale ja lubas lausa vihma, kuid kuna neil oli lumelaua õppetund boneeritud, siis läksime ikka kohale.

 Ja väga hea et läksime. Sest tegelikult oli ilm ilus, küll udune aga mingit vihma polnud. Vahepeal oli lausa kõrgmäestiku tunne, sest mäele sõites tippu ei näinud, kõik oli udu sees. 

 

Varsti jälle

Eesti pidupäev

Kuna Mirtelile jäi sõbranna ööseks, siis algas päev pannkookide mitte kiluvõikudega. Vanaema tõi koogi ja meie poolt olid kiluvõileivad. 

Ja et isu täis saaks, siis õhtul sai jälle kiluvõikusi ning üle tüki aja tegime kartulisalatit.

  Mõnel ei ole üldse vahet mis päev on. Lihtsalt on mõnus olla. 

Tüdrukutega väljas

 Vahest veab loosiõnnes. Selle eelduseks on muidugi osalemine :) Tavaliselt võidan siis, kui see võit ei ole olnud ülioluline. Sest need asjad, mida ma VÄGA tahan võita, need ei ole veel minuni jõudnud. Seekord piletid JAM-le ja baarikrediiti.

 Olin kursusekaaslastele varem õhku visanud mõtte Pärnus sõbrapäevapaiku kokku saada. Seekord olid kõik kohe nõus. Ja talvel on kõigil tavaliselt aega.

 Õhtu möödus kiirelt, aga jõudsime sööma, tantsima ja tähistasime Pille sünnipäeva ette ära 🎂

 Ainult Kaja jäi vahepeal haigeks.

Sõbrapäev

Reedel tegime ettevalmistusi kooli magusa kaasa võtmiseks. 💖💖💖

                Nii maitsev roosa puuviljane lillemull oli :)

Sõbrapäeval sõime kodus magusat ja jalutasime tasakaaluks jõe peal.

Seekordne katsetus apelsinikeeksiga. Sisse läks apelsinimahl ja pooleks kookosejahu. Juba parem tulemus, aga õli tuleb ikkagi võiga asendada.

Talikülv 2026

Näpud sügelevad...

 Sellel aastal keskendusin eelkõige lillhernele, mis eelmisel talikülvil nii hästi kasvas. Plaanis on teha lillherne postamendid, poisid lubasid ka õla alla panna materjali muretsemisega.

Mingid udupeened lõvilõuad olen soetanud, Madame Butterflay, pakis ainult 7 tera!

Krõbe pakane

 Pakane  ja krõbedad miinuskraadid kestavad juba tükk aega. Tõeline talv ikka! Täna hommikul näitas 19,8. Audru poole trenni sõita oli nii ilus- puud härmast valged ja muudkui tahaks loodust imeteleda.

 Nagu tavaks on saanud, toon selliste külmakraadidega õue koos tekkide-patjadega ka oma villase rahvariide seeliku. Selle sain ma kunagi vanatädilt päranduseks. See on nagu mälestus vanaemalt ka, pärineb tema sünnikodust Vahenurmest. Kangastelgedel kootud villasest lõngast Pärnu-Jaagupi värvi triipudega. Ega ma teda eriti kandnud ei ole, aga selliste ilmadega on põhjust teda jälle välja otsida, tolmust tühjaks saputada ja õue väljaväitusele panna :) Et ikka kestaks. 

 Mooses kibeles ka õue, aga tuli kohe tagasi. Viimased nädalad on nii krõbe pakane olnud, et isegi Triibu on täitsa toakassiks muutunud. 

Laupäeval testisime vastlakukleid. Ostsime Taluturult sidrunikreemiga ja Koduköögist tavalisi. Jätkuvalt on meie pere lemmik Koduköök. Teisi on vahelduseks huvitav maitsta, aga rohkem ei tahaks. 

Mirtel tuli minuga spetsiaalselt poodi kaasa, et osta endale kreeka jogurtit ja küpsiseid, et teha endale seda hetkel levivat magustoiduhitti.

Merejääl

 Kuna krõbedad miinuskraadid on juba päris pikalt kestnud, siis mõtlesime randa merejääle jalutama minna. Kui autole oli raske kohta leida, hakkasime aimama et rannas miskit toimub. Ja rahvast oli jääl tõesti palju.

 Eemalt merelt paistis väike täpp, kuhu enamus suundus. Kuna ilm oli mõnus ja tuult peaaegu polnud, võtsime suuna mere peale. Kohale jõudes selgus et u 2km kaugusele rannast oli üles seatud kohvik pirukate ja kalasupi ning muu hea-paremaga. Ja isegi lõkked olid!

Tagasi oli päris karm tulla ja pakane hakkas vaikselt nina näpistama. Kuid see oli mõnus käik.