Gladiooli peenar on kui lõke aias.
Ema leidis neile sel aastal väga hea koha vaarikate varjus.
Suvel särasid vaarikad ja hiljem olid nad pikkadele gladioolidele toeks.
Esmalt oli neid mingi 5 vist ja nüüd on neid korraga selline mõnus sületäis saanud.
Sel suvel tegid lapsed suurest igavusest hernehirmutise. Vastikult hirmus on küll, igakord kui pööran sinnapoole, on hetkeks tunne et misasja, kesse siin on ?!
Mulle väga meeldivad maakodude juures floksid. Need hakkavad augustikuus esimesena silma. Mööda Eestit ringi sõites oli see nagu uus värske avastus, et maakohtades märkad kõigepealt suurt ja kirevat floksipõõsast ja alles siis selle varjus maja. Mis ise oluliselt tagasihoidlikum. Suuri floksipeenraid näebki rohkem vanade talumajade juures. Soetasin endale ka sel aastal mõned uued värvid. Üks peaks olema sinine ja teine kärtsroosa. Loodame et nad siis järgmine aasta peenras juba silmatorkavamad on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar