Turus oli meie põhieesmärk külastada Juku veekeskust, mis on lageda taeva all ja nagu väliujula.
Õhtul hiljem aga jalutasime kanali ääres ja nautisime nädalavahetuse linnamelu. Kanali ääres hakkas videviku saabudes alles õige melu pihta. Ja sõin vist elu parimat lõhepirukat üldse!
Taamal paistval sinivalgetriibulisel rajal tegin küll vist oma elu hirmsaima sõidu. Järgmine kord süvenen rohkem kuhu toru välja viib 😆
Kollase-punase triibulisel vaibaga alla tulemine oli aga meie kõigi lemmik!
Mirtel sai ennast putukana lillel tunda :)
Turus on pandud jõge ületama praam nimega FÖRI. Selle asemel et juurde ehitada veel ühte sild ja et pääseks hõlpsamalt teisele kaldale. Väga äge lahendus. Ma ei tea muidugi kuidas on sellega talvel ja kas siis üldse selle järgi vajadust ongi. Aga praegu, kui kanali ääres rahvast palju liikumas, tundus see vägagi vajalik. Praam on tasuta ja vist 15 min. intervallidega. Just paras aeg et vastaskalda pirukapoes ära käia ja tagasi sõita :)
Mirtel ei saanud jätta juhust kasutamata et tänavakohviku elava muusika saatel tantsu vihtuda.























Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar