Nii palju kui mina mäletan, oleme me selle päeva maal veetnud. See on küll miskit erakordst pidanud olema, kui oleme minemata jätnud.
Ka sel aastal pidasime sellel päeval suvelõpupidu maal. Vanaemad muidugi ka.
Mina vist enamuse ajast kaevasin. Avastasin et mu püsilille peenral on lilled värvi järgi võttes täiesti vales kohas! Kui nad eelmine aasta veel pisikesed olid, ei saanud nagu arugi, aga nüüd kui nad on ilmatumasuureks kasvanud, saab eriti aru, et värvid täitsa paigast ära.
Siilikübarad on sel aastal eriti lopsakad ja võtavad võimust. Aga veidi vale koha peal.
Enda jaoks kirjutan üles kuhu ja kust said uued lilled toodud. Kata ema aiast kollased lõhnavad varajased liiliad. Nendega tuli kaasa üks kärts lillakas roosa floks,mis murdus ja panin vaasi. Keskele veel üks siilikübar. Kukekannuse tõstsin mesiohakale seltsi ja valgeid lilli istutasin ümber. Võsaraudrohu panin pojengide kõrvale, et oleks kevadel nagu valge udupilv taustaks.
Siilikübar pärineb päästemissioonilt Bauhofist. Veel tuli sellelt käigult kaasa just see "õige soe tumeroosa" floks ja orhidee.
Ämm mulle kunagi kinkis sarnase kirju orhidee aga suutsin selle oskuslikult välja suretada.
Valget lupiini läks mul seemnetest kaks taime kasvama. Loodan et leian kevadel üles.
Lupiinid õitsevad mul suvi läbi. Murran aga õied ära ja kasvatab uued külge.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar