Venna perega kohtusime teisel jõulupühal ema juures. Kuna lund ikka veel ei olnud, siis maale minema ei hakanud.
Jalutasime hoopis kohalikust kohtumispaigast, ehk Grossi poest läbi. Ega seda asjata kohtumispaigaks kutsuta, seal ikka trehvab koolikaaslasi ja tuttavaid!
Sealt edasi läksime surnuaeda ja ringiga ema juurde tagasi.
Minu poolne panus oli porgandikook, millega oleks vahepeal nihu läinud, kuid lõpptulemus oli hoopis täiuslik! Sest vahepeal läks vool ära. See oli nagu tasakaaluks sõpradele, kellel kõrvaltänavas vesi mitmeks päevaks ära. Neil nimelt toimus jõululaupäeva hommikul koduaia taga maalihe. Maa pumbajaama ümbruses vajus lihtsalt sisse.
Nii et võrreldes nendega, meil oli veel päris hästi. Kui olin juba valmis vedela koogiga ema juurde minema, tuli ka vool õnneks tagasi. Koogile mõjus see kauaküpsemine eriti hästi.


Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar