Advendiaeg

 Kui tavaliselt olen ma selline aeglane kodukaunistaja, kes alles jõulueelsel nädalal jõudnud kõik jõulukaunistused välja tuua, siis see aasta läks teisiti. Seda muidugi tänu lastele. Juba 30. november oli selge et kaunistamisega tuleb KOHE pihta hakata. Ma sain laupäeva hommikul vaevu oma kohvi joodud, kui mind sunniti jõuluasju välja tooma. Nagu jääks hiljaks või miskit! 
Alguses oli jutt pigem selline, et kõigepealt jõulusokid ja mütsid ja siis vaatame edasi.

Aga kui ma juba suure kasti alla võtsin, oli selge et niisama see tagasi ei lähe. 
Ja lastest innustatuna ladusingi kogu jõulukaunistuste kraami välja. 
Ja ongi tore, ühekorraga töö tehtud. 

 Laupäeva õhtul ei jõudnud Mirtel kuidagi ära oodata, millal saabub pühapäev, 1.advent. Ma isegi ei tea, miks ta seda nii väga ootas. Eks pakkus ekstra suurt rõõmu seegi, et lumi tuli maha!
Igastahes oli tal kella 6 õhtul juba pidžaama seljas ja tahtis magama minna, siis tuleb homme rutem ju! 
Loogiline.

 

Kõik huvilised asja kallal.

 See hommikune veidi jonnis olekuga päkapikk oli esimene ohu märk, et miski pole päris korras. Peale lõunat tõusiski korralik palavik. Nii et sel aastal jõudis linnakuuse alla advendituld vastu võtma ainult vanem poeg. Tema kommentaar oli napp - külm oli. Ja et pooled lapsed olid tema arust samasuguse kombekaga nagu Mirtel. Kogu aeg tundus nagu oleks Mirtel seal olnud ;)

Kaunist advendiaega!

Hammas tuli ära!

 Täna tuli Mirtelil esimene hammas ära. Logises teine juba tükk aega. Uuski tagant paistmas, aga ära ei tulnud. Mirtel kurtis mitu korda, et hammas valutab. Ütlesin et tõmmaku ise ära! 
Pole hammast, pole valu. A ei tihanud.
Täna, kui Mirtel jõudis Kristofi sünnipäevalt tagasi, see juhtuski. 
Ja oh seda rõõmu siis!
Ja seda mis nüüd juhtuma hakkab, teab ta juba täpselt. Et tuleb Hambahaldjas. Vennad on ju kurssi viinud. 

  Meie maja juures on hekk, mis kubiseb punastest marjadest. Nüüd on sellised tumepunased.
Aga linde pole ma nende juures veel nokitsemas näinud.

 Pühapäeva puhul õunakook. Või siis noh sellepärast, et mega õunakoogi isu oli.
Retsept Ragne Värgi kodukalt ja nagu lubatud, tõesti äärmiselt lihtne. Või asemel sees küll õli.
Aga kook ise hästi mõnus ja mahlane. Enda jaoks jätan märkuse, et järgmine kord õuntega ei koonerdaks. 

  Reede õhtul käisime Kesklinnas valgusšõud vaatamas. Hästi mänguline ja põnev oli. Aga rahvast oli ikka väga palju ja ega miskit väga lähedalt ei näinud. Ilm oli supermõnus ja sügise kohta soe, sai hilisõhtust jalutuskäiku nautida.
Mulle meeldis enim Tallinna väravate juures tehtud valgusmäng. Selline dramaatiline oli.

Uus kooliaasta!

   Ja jälle ta algas - uus kooliaasta!
Sel aastal seis 5-8.

                                                                     5A

                                          8A

 1.Septembril olime me hoopis maal ja nautisime viimast vaba päeva. 
Ilm oli suurepärane, sai veel vabalt päikestki võtta.
Kooliaasta alguse puhul tordi ostsime ka juba sel päeval ära ja nautisime maal.

Head kooliteed!

Kuidas me loomaaias käisime ja päev Haveni sadamas lõppes

 Me polnud juba päris mitu aastat Tallinna loomaaias käinud. Üks põhjusi oli kindlasti see, et pärast viimast Riia loomaaia külastust tõdesime, et meie lapsed suurt loomadest ei hooli.
Aga kui pakkusime välja Tallinna minnes ka loomaaiast läbi minna, oldi kohe nõus.
Päev oli pikk ja põnev.
Algas loomaia külastusega.
Siis läksime sugulastele külla, kus oli lausa väike suguvõsa kokkutulek.
Ja kui me juba Kakumäel olime, soovitati ka sealsest uuest sadamast läbi minna.
Oli hästi soe suvepäev ja loomaias oli jäätisepäev. Ehk et loomadele anti külmutatud maiust, vastavalt siis igaühe maitsele:)

                      Jäätist nautisid kuumal suvepäeval nii lapsed kui loomad.

Mirtel ootas hirmsasti jääkaru külastust ja ümises terve tee sinna isetehtud jääkarulaulu:)

 Siis kui käru katki läks ja lapsel jalad ära väsisid;) Miks küll just meil selliseid asju juhtub!