Soe sügis

   Sel aastal on sügis hästi soe olnud.

Neid sooje nädalavahetusi oleme maale läinud nautima.

Ühel nädalavahetusel põikasime järve äärde ja tegime väikese pikniku.

Sealkandis juba olles, läksime metsa alla lootuses leida veel mõni mustikas, leidsime aga kuhjaga seeni. Teistel olla tavaliselt vastupidi, läksid seenele, leidsid veel hoopis mustikaid. No ei vedanud meil ;)

                          Väike piknik järve ääres :)

Täitsa klassika, suurem venna õpetab kuidas suure rattaga sõita ja mängu kokku panna.

20.august nägi see peenar välja, nagu ülemisel pildil, suht igav. See eest septembris lõi ta jälle kollaselt särama. Ema ütles et ta omaarust oli ostnud madalad tagetesed ;) 13. september järgmine foto tehtud.

Mirtel istutas endale lilled ja läks siis neid turule müüma

Sel suvel suutsin ma poputada õitsele oma põõsas hortensia. Jutt sellest, et hortensia vajab hapukat kastmisvett jummalast õige. Kastsin teda rabarberileotisega ja hakkaski õitsema!

Teine esihammas tuli ära. Nüüd juba peaaegu kooliküps!

 

Jälle kooli. Päriselt.

Uued algused. Mirtelil lasteaias viimane aasta.

Vanemal vennal põhikooli viimane aasta ja teisel vennal 6 klass.

Ilm soosis rattaga lasteaeda minemist. Nagu näha siis üks tunneb end ratta seljas nii kindlalt, et kahte kätt küll sõiduks ei vaja.

Ivorit tordiga koju ootamas.

 

Mattias 12

 Täna elab Mattias mõtetega täielikult WRC ralli maailmas. Hingab iga uudist kui õhku ja hoiab end toimuvaga kursis.

Ja tema eluunistus hetkel on muidugi minna vaatama WRC rallit.

Kui selgus et Yväskylä ralli sel aastal ära jääb, oli pettumus suur. Oli ju majutus ammu leitud ja makstudki.

Seda suurem oli rõõm, et ralli tuleb sel aastal lausa koju kätte. Kuna neid rallifänne on peres rohkem kui üks, siis oli selge et sellist juhust kasutamata jätta ei saa.

Enne rallit oli aga Mattiase sünnipäev. Temaatikas polnud kahtlustki. Tordi kaunistamise juhised olid ka ilmselgelt samasse teemasse ja juhised terve päeva osas konkreetsed :)

Panime isegi vanaisa esimest korda karti sõitma, aga ta pigem siiski eelistas sõitu filmida.

Hiljem käisime koos vanaema ja vanaisaga Aleksandris söömas. Torti sõime jälle kodus.

Sügisene lilleilu maal

Gladiooli peenar on kui lõke aias.

Ema leidis neile sel aastal väga hea koha vaarikate varjus.

Suvel särasid vaarikad  ja hiljem olid nad pikkadele gladioolidele toeks.

Esmalt oli neid mingi 5 vist ja nüüd on neid korraga selline mõnus sületäis saanud.

Sel suvel tegid lapsed suurest igavusest hernehirmutise. Vastikult hirmus on küll, igakord kui pööran sinnapoole, on hetkeks tunne et misasja, kesse siin on ?!

 Mulle väga meeldivad maakodude juures floksid. Need hakkavad augustikuus esimesena silma. Mööda Eestit ringi sõites oli see nagu uus värske avastus, et maakohtades märkad kõigepealt suurt ja kirevat floksipõõsast ja alles siis selle varjus maja. Mis ise oluliselt tagasihoidlikum. Suuri floksipeenraid näebki rohkem vanade talumajade juures. Soetasin endale ka sel aastal mõned uued värvid. Üks peaks olema sinine ja teine kärtsroosa. Loodame et nad siis järgmine aasta peenras juba silmatorkavamad on.

 

13 aastat abielu

  13 -s pulma aastapäev, nimetusega maikelluke. 

Mis iganes see siis tähendab. 

Aga oli põhjus end veidi lille lüüa ja minna välja sööma.

 Vahepeal on see aastapäeva tähistamine tagasihoidlikumalt läinud. Oli aeg, kus ainus eesmärk oli lihtsalt kodust kahekesi välja saada ja kasvõi kinno minna. Mis oli ka väga ok ja meeldejääv päev. Eriti kui lapsed väikesed ja omaaeg väga piiratud. 

Eelmine aasta aga issit sel päeval kodus ei olnudki ja me läksime lastega hoopis tsirkusesse. 

Nüüd ma tundsin et põhiline oleks, et ma ise süüa tegema ei peaks. Naudiks teiste tehtut. Näiteks restoran Pastoraadis. 

Sealne köök sobib alati ja õhtusöök oli lihtsalt super!

Tegelikult nüüd kus lapsed suuremad ja nad nõus omapäi jääma, saab sagedamini kahekesi välja minna. Sel suvel õnnestus isegi õhtul Pärnus randa jalutama minna vaatama neid rannakohvikuid, millest siiani ainult kuulnud olime :)